Investor Sven Martoja: oli ammu aeg, et keegi tooks üürimise nõukogude ajast tänapäeva

Oma esimese maatüki ostis Martoja juba teismeeas. “Tundus lihtsalt lahe mõte midagi omada,” tõdeb ta ise. Kui vahendeid juurde tekkis, sai ostetud ka esimene oma korter. Aja jooksul on ta usinalt edasi tegutsenud ja tänaseks on tal kokku kaheksa kinnisvaraobjekti - üks äripind ning seitse korterit Eesti eri linnades.

Ootamatu, kuid kasulik eksperiment

Eelmise aasta alguses sai kinnisvarahuvilisest Martojast talle eneselegi ootamatult osaline milleski täiesti uues. Nimelt leidis ta sotsiaalmeedias ringi uurides ühest kinnisvaragrupist Rendini kaasasutaja Maiko kirja. Maiko otsis ühe katsetuse tarvis inimesi, kel oleks kinnisvara üürile anda. Mõne aja pärast leidis ta oma postkastist Martoja sõnumi.

Nii saigi kinnisvarainvestorist üks esimesi inimesi Eestis, kes oma üüritehingu läbi Rendini vormistanud on. Kuigi Rendin oli toona alles alustamas ja paljud funktsioonid polnud veel valmis, sai leping edukalt sõlmitud ning see kehtib probleemideta tänase päevani.

“Toona ei olnud isegi äppi veel olemas. Samas kõik süsteemid toimisid - taustakontrollid tehti automaatselt ja üürilisele see ka meeldis väga, et ta ei pidanud tagatisraha maksma,” naerab Martoja.

Valulikumad ajad on veel meeles

Rendin sobis Martoja soovidele kui rusikas silmaauku. Praegu tagasi vaadates ütleb ta, et juba idee kujul on lahendus lihtsalt niivõrd suure potentsiaaliga, et sobis talle koheselt. “Eriti meeldivad mulle automaatsed taustakontrollid. Kui varasemalt oli raske ise üürnikele taustakontrolli teha, siis Rendiniga on lihtne. Taustakontroll tehakse minu eest ära. Kui üürnik süsteemile sobib, siis mulle ka sobib. Kui ei sobi, siis ütlengi lihtsalt, et sorry - öeldi, et ei sobi ja kõik. Minu enda tegutsemise pool kaob siinkohal täiesti ära,” kiidab ta oma lemmikfunktsiooni.

Igapäevaselt Pärnus elaval mehel on veel eredalt meeles keerulisemad ajad, kus ta kõike ise käsitsi pidi tegema. “Sõitsin Tallinnasse, et seal 10-15 huvilisele korterit näidata. Siis tulin koju tagasi, hakkasin taustakontrolle tegema ja oma peas välja valitud inimestele meile saatma, et kas ja kuidas sobiks üürida. Lisaks veel kõik see lepingute vormistamine - blanketid olid mul küll olemas, aga seal on ka alati vaja midagi muuta,” kirjeldab ta oma varasemat üürimise protsessi.

“Praegu on kõik nii lihtne. Teen paar nupuvajutust äpis, lisan paar fotot telefonist ja ongi kõik. See ajavõit on minu jaoks nii suur, et seda on raske isegi sõnadesse panna,” ütleb Martoja.

Hetkel ongi tal juba suurem osa lepinguid Rendini platvormile kolitud. Kaks korterit on siiani veel tavalepingute alusel välja üüritud, kuid kuna seal on sees pikaajalised ja usaldusväärsed üürnikud, siis ei hakanud Martoja lihtsalt nendega ilma mõjuva põhjuseta lepinguid lõpetama. “Hetkel olen lähtunud sellest, et kui mõni leping lõppeb, siis tõstan selle platvormile ümber,” sõnab ta.

Soovitab ka sõpradele

Martoja sõnul tegeleb ta aktiivselt Rendini soovitamisega ka oma sõpradele ja tuttavatele. Kevadel saavad mitmed üürilepingud läbi ning seega on tal viimasel ajal olnud postkast küsimustest umbes. “Paljud on helistanud ja nüüd lisa küsinud, kuna mäletavad, et ma mingil hetkel olen soovitanud,” tõdeb ta.

Ta ise ütleb, et ei näe mitte ühtegi põhjust, miks nad ei peaks oma lepinguid Rendinisse ümber vormistama. “Üürileandjale ei ole sellest mingit rahalist kahju, ei ole mingit riski. Minu arust on Rendin väga-väga geniaalne lahendus ja oli ammu aeg, et keegi võtaks asja käsile ja tooks üürimise nõukogude ajast tänapäeva. Äpimaailmas ei peaks üüritehing enam nii käima nagu praegu, et mässan lepingutega tundide viisi,” lajatab ta.