Peamiselt kardetakse, et loom tekitab eluruumis rahalist kahju ning pärast üürniku väljakolimist on vaja korteris teha ulatuslik remont. Tegelikult võib kandidaadi lemmik olla igati eeskujulik ja sõnakuulelik loom, kellega probleeme ei ilmne.

Rendini õigusjuht Lia Siht selgitab, millele peaks üürileandja enne lepingu sõlmimist tähelepanu pöörama ning mida teha, kui üürniku lemmik on eluruumis midagi ära lõhkunud.

Tavaline praktika on, et enne korteri üürile andmist tutvub omanik potentsiaalsete üürnikega ning näitab neile eluruume. Miks mitte siis sobitada tutvust ka üürniku lemmikloomaga?

Selleks võib küsida kandidaadilt kirjeldust looma iseloomu ja tõu kohta. Samuti võivad pooled omavahel läbi rääkida ja kokku leppida, et eluruumi on lubatud ainult konkreetne loom, näiteks puuris peetav hamster, üks kass või üks keskmise kasvuline koer.

“Kui üürileandja on lemmiku osas endiselt kahtleval seisukohal, siis tasub riskide maandamiseks sõlmida üürileping Rendini kaudu. Rendin pakub varakaitset 10-kordse üürisumma ulatuses, mis tähendab, et üürikodus olev mööbel, tehnika ja siseviimistlus on kaitstud üürniku tahtliku või mittetahtliku kahju tekitamise eest,” selgitab Rendini õigusjuht Lia Siht.

“Kui üürileping sõlmitakse väljaspool Rendinit, siis võivad osapooled kokku leppida ka näiteks tavapärasest suuremas tagatisrahas. Mõlemal juhul on üürnikul soovitatav enda turvatunde suurendamiseks sõlmida lisaks ka täiendav loomaomaniku vastutuskindlustus,” lisab ta.

Probleemide ennetamiseks tuleb üürilepingus esiteks sõnastada, kas eluruumis on lemmikloomade pidamine lubatud või mitte. Kui omanik on otsustanud üürida lemmikloomaga kandidaadile, siis tasub lepingus lahti kirjutada, et üürnik vastutab täielikult kodulooma tegude ja tekitatud kahjude eest.

“Seda isegi mitte seepärast, et teistpidi poleks üürnik seaduse vaates kahjude eest vastutav, vaid eelkõige seetõttu, et mõlemad osapooled oleksid selgelt teadlikud oma õigustest ja kohustustest. Nii on paljud probleemid ja valed ootused juba aegsasti ennetatavad,” kommenteerib Siht.

“Juhul, kui lemmikloomad ei ole üürikodus lubatud, kuid üürnik võtab endale siiski lemmiklooma, siis saab seda pidada lepingu rikkumiseks. See omakorda annab aluse leppetrahvi väljastamiseks ning võib viia ka lepingu lõpetamiseni,” täpsustab Siht.

Üürilepingus võiks paika panna ka eeldused lõpukoristuse osas. “Seaduse kohaselt peab eluruum olema tagastamisel samas seisukorras nagu vara üleandmisel. Loomade puhul võivad osapooled kokku leppida, et enne üüripinna tagastamist teostatakse lisaks põhjalikule koristamisele ka osoneerimine või keemiline puhastus pehmele mööblile,” ütleb Siht.

“Samuti võiks hiljem järgnevatelt üürnikukandidaatidelt küsida loomaallergia olemasolu kohta ning neid teavitada, et korteris on varem elanud lemmikloomad,” lisab ta.

Üleandmise-vastuvõtmise akt on üürileandja ja üürniku vaheline kokkulepe, mis tuleb koostada ja kinnitada valduse üleminekul. See loob mõlemale osapoolele vajaliku tõendusbaasi, et hilisemad arusaamatused ja nõuded oleksid lihtsamini lahendatavad.

Aktis peab olema fikseeritud üksikasjalikult elupinna seisukord üürniku sisse ja välja kolimise hetkel, elupinnal olev vara, kõik varal esinevad puudused ja viimased näidud. Samuti tuleks akti lisada värskelt tehtud pildid, mis peegeldavad eluruumi hetkeolukorda ning näitavad detailselt hinnalisema vara ja kodumasinate seisukorda.

Üleandmise-vastuvõtmise akt ongi peamiselt vajalik selleks, et probleemide ilmnemisel saaks selgeks teha, kas leitud kahjustused olid seal juba enne üürniku sisse kolimist ning kes kannab kulud. “Kui akt on liiga üldine või üldse puudub, siis on pea võimatu tagantjärele tõestada, kas põrandalt või mööblilt leitud kriimustused olid seal juba varem või tekkisid üürniku ja tema lemmiku tegevuse tagajärjel,” kommenteerib Siht.

Lemmiklooma omanik peab arvestama kõikide riskidega, mida looma üürikorteris pidamine kaasa toob. Kui lemmikloom on üürikorteris midagi ära lõhkunud või rikkunud, siis tuleks sellest esimesel võimalusel üürileandjale teada anda ning kokku leppida, kuidas saab kahju kompenseerida.

Üldjuhul lepivad osapooled kokku, et üürnik likvideerib kahjud või hüvitab need omanikule rahaliselt. Kui kompromissi ei saavutata, siis liigub juhtum edasi Rendini kaitse alla.

Kui üürileping on sõlmitud väljaspool Rendinit, siis peab üürileandja kahjusid hindama ja esitama üürnikule nõude. Kui üürnik keeldub kahjude hüvitamisest, siis tuleb üürileandjal pöörduda kas üürikomisjoni (kui tegemist on Tallinnas asuva eluruumiga) või kohtusse.

Juhul, kui üürnikul on sõlmitud täiendav loomaomaniku vastutuskindlustus, siis hüvitatakse lemmiku tekitatud kahju kolmandale osapoolele vastavalt kindlustuspoliisi tingimustele. “Peamiselt kehtib see õnnetusjuhtumite puhul, näiteks kui koer on diivani ära närinud või kass kapi pealt lillepoti alla lükanud,” selgitab õigusekspert.

“Tähelepanu tuleks pöörata ka sellele, et kõik lemmikloomakindlustused ei sisalda loomaomaniku vastutuskindlustust. Kui üürnik soovib enda riske kolmandate osapoolte ees maandada, siis soovitame hoolikalt tutvuda kindlustuse tingimustega ning vajadusel see täiendavalt juurde osta,” lisab Siht.

“Oluline on meeles pidada, et kindlustus ei hüvita kahju, mis ei ole äkiline ega ettenägematu. Siia alla kuulub loomulik kulumine ehk näiteks olukord, kus üürnikul on suur koer, kes kahjustab oma küüntega järk-järgult korteri puitparketti. Selle kahju tekkimise eest vastutab täielikult loomaomanik,” täpsustab Lia Siht.

“Rendin ei tee vahet, kas tegemist on olnud õnnetusjuhtumiga või loomuliku kulumise ületamisega. Rendin võtab enda menetlusse kõik rahuldamata nõuded, kui loomapidaja on vastavalt õigusaktidele selle kahju hüvitamise eest vastutav. Juhul, kui üürnik ei likvideeri neid kahjustusi, siis teeb seda Rendin ning seejärel esitatakse üürnikule tagasinõue,” ütleb ta.

Olukorras, kus lemmikloom on kahjustanud näiteks uut diivanit, peavad osapooled turuhinnas kokku leppima ning üürnik ostma uue samasuguse või hüvitama selle rahaliselt omanikule.

“Kui tegemist on aga mitu aastat vana diivaniga, siis saab sellelt maha arvutada loomuliku amortisatsiooni. Näiteks üürikomisjon on ühes oma otsuses (11-1/82/16) hinnanud, et pehme mööbel amortiseerub 10% aastas,” ütleb Siht.

“Kui üürileandja nõuab kahjude hüvitamist, siis võib selle kokkuleppeliselt asendada kas samasuguse uue esemega ja arvutada sealt maha amortisatsiooni või otsida samaväärse kasutatud mööblieseme näiteks Marketplace'ist. Seadus näeb ette, et üürnik peab eluruumi seisukorra taastama, mitte seda parendama,” selgitab Rendini õigusjuht.